Euroala võlakoorem on kerkinud 9 triljonini

Võlakoorem on jätkanud kasvu. Kaksteist kuud varem oli see 89% euroala riikide SKPst.

Kõrgeima võlakoormaga oli Kreeka, mis üritab praegu IMFi ja euroala abipaketist ehk käenduse alt välja saada. Läinud aasta lõpul küündis võlg 174,9%-le SKPst.

Kõrge on võlakoorem ka teistes välisabi vajanud euroala riikides. Iirimaal, mida kiidetakse abipaketist eduka väljumise eest, oli see läinud aasta lõpu seisuga 123,3% SKPst. Portugali võlataak oli 128% SKPst ning pankadele abi vajanud Hispaanias 92,1%. Küprose võlatase on kerkinud 102,2%-le.

Abiprogrammi riikidest eraldi on Itaalia, euroala suuruselt kolmas majandusruum, mille võlg on osalusena SKPst 3. kohal 127,9%ga. Absoluutsummas on see üle 2 triljoni euro.

Euroalal, kus reeglite järgi ei võiks võlatase ületada 60% SKPst, on see üle 100% lisaks eelpool juba nimetatud Iirimaale, Kreekale, Itaaliale, Portugalile ja Küprosele veel ka Belgial.

Alla 60% on võlatase Eestil (10,1%), Luksemburgil (23,6%), Slovakkial (54,6%), Soomel (56%), Lätil (38,2%) ja tuleval aastal euroala liikmeks saaval Leedul (39%).

Võlakoorma vähendamist raskendab euroala seiskunud majanduskasv ning järjest aeglustuv inflatsioon, mis septembris küündis vaid 0,3%-le.

Suurima eelarvedefitsiidiga, mis ei või euroalal ületada 3% SKPst, olid läinud aasta lõpu seisuga Sloveenia (-14,6%) ja Kreeka (-12,2%). Üle 3% oli see euroala riikidest veel Hispaanial (-6,8%), Iirimaal (-5,7%), Küprosel ja Portugalil (mõlemal -4,9%) ning Prantsusmaal (-4,1%).